Usaldusväärsed teaduslikud tulemused ja statistika
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning statistikat rakendatakse paljudes teistes teadustes otsuste langetamiseks. Sageli mõistetakse statistika all ka andmete uurimise abil saadud tulemusi. Teadlasel on keeruline võtta hea huumorina avaldusi nagu: 'On olemas väiksed valed, suured valed ja statistika' või 'Kõike võib statistika abil tõestada'. Pole kahtlust, et statistikat kasutatakse tihti valedel eesmärkidel ja tulemusi esitatakse ümberlükkamatutena ka juhtudel, mil andmed näitavad hoopis midagi muud või ei näita üldse mitte midagi.
Järelikult pole õige väide, et kõike saab statistikaga tõestada, küll on aga õige see, et kõike ei saa ega tohigi statistikaga tõestada. Statistilised analüüsid on olulised selleks, et tehtud järeldustel oleks teada usaldusväärsuse piirid. Teaduslikud järeldused on erinevalt paljudest teistest eluvaldkondadest 'ranged'. Kõik tehtud avaldused ei ole seega pelgalt oletused, vaid need tuginevad:
1. järeldustel, mis on saadud erinevatest uuringutest, mis omakorda on disainitud nii, et tulemuste järgi just selliseid järeldusi teha saaks;
2. veelgi olulisem on see, et järeldused tehakse kokkulepitud usaldusväärsuse tasemega arvestades (vt. täpsemalt statistika kvantitatiivsete aspektide teemat).
Statistiline analüüs toimub pärast andmete kogumist ja aitab andmeid tõlgendada. Head teadust ei saa teha nii, et andmete kogumine jmt toimub juhuslikult ja läbimõtlemata, ka peavad ökoloogid muuhulgas teadma, kuidas kavatsetakse andmeid analüüsida ja sellest omakorda sõltub, milliseid andmeid ja millises mahus koguda. Tüüpiliselt otsitakse infot grupi organismide kohta, näiteks milline on Yellowstone'i karude sündimus või milline on umbrohtude tihedus nisupõllul. Selliste uurimisküsimuste korral saab harva kõiki gruppi kuuluvaid isendeid (üldkogumit) uurida ja loota tuleb nn esindusliku valimi peale. Isegi siis, kui saaks uurida kogu gruppi (näiteks kalu mõnes väikeses tiigis), huvitaks ökolooge rohkem üldistus kõikide sarnaste tiikide kohta. Seega tugineb ökoloogia esindusliku valimi põhjal tehtud laiemalt kehtivatele hinnangutele.
Järelikult pole õige väide, et kõike saab statistikaga tõestada, küll on aga õige see, et kõike ei saa ega tohigi statistikaga tõestada. Statistilised analüüsid on olulised selleks, et tehtud järeldustel oleks teada usaldusväärsuse piirid. Teaduslikud järeldused on erinevalt paljudest teistest eluvaldkondadest 'ranged'. Kõik tehtud avaldused ei ole seega pelgalt oletused, vaid need tuginevad:
1. järeldustel, mis on saadud erinevatest uuringutest, mis omakorda on disainitud nii, et tulemuste järgi just selliseid järeldusi teha saaks;
2. veelgi olulisem on see, et järeldused tehakse kokkulepitud usaldusväärsuse tasemega arvestades (vt. täpsemalt statistika kvantitatiivsete aspektide teemat).
Statistiline analüüs toimub pärast andmete kogumist ja aitab andmeid tõlgendada. Head teadust ei saa teha nii, et andmete kogumine jmt toimub juhuslikult ja läbimõtlemata, ka peavad ökoloogid muuhulgas teadma, kuidas kavatsetakse andmeid analüüsida ja sellest omakorda sõltub, milliseid andmeid ja millises mahus koguda. Tüüpiliselt otsitakse infot grupi organismide kohta, näiteks milline on Yellowstone'i karude sündimus või milline on umbrohtude tihedus nisupõllul. Selliste uurimisküsimuste korral saab harva kõiki gruppi kuuluvaid isendeid (üldkogumit) uurida ja loota tuleb nn esindusliku valimi peale. Isegi siis, kui saaks uurida kogu gruppi (näiteks kalu mõnes väikeses tiigis), huvitaks ökolooge rohkem üldistus kõikide sarnaste tiikide kohta. Seega tugineb ökoloogia esindusliku valimi põhjal tehtud laiemalt kehtivatele hinnangutele.