Lihtne statistika sõnaraamat (tähestikulises järjekorras)
Empiiriline on kogemuslik, kogemustel põhinev. Empiiriline teadus põhineb selliste objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne. Kõik on mõõdetav/tõlgendatav/ tähendusega!
Hüpotees on oletus. Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Loodusteadustes nimetatakse hüpoteesiks tavaliselt teoreetilist oletust, mille tõesuse või vääruse kohta on kasvõi põhimõtteliselt võimalik leida tõendmaterjali, mis põhineb kogemusel. Vt. nullhüpotees vs sisukas hüpotees
Nullhüpotees on statistilise hüpoteesi see osa, mille kohaselt püstitatud oletus ei kehti (otsitavat seost või erinevust ei ole, uuritav faktor ei mõjuta tunnuse jaotust jne.). Nullhüpoteesi juurde jäämine ei tähenda nullhüpoteesi tõestamist. Nullhüpoteesi juurde tuleb jääda, kui sisuka hüpoteesi poolt ei ole piisavalt tõendeid.
p-väärtus on statistilist olulisust väljendav väärtus, mis mahub 0 ja 1 vahelistesse piiridesse (tõenäosus). Tavaliselt loetakse p=0,05 tulemuste statistilise olulisuse piiriks. Vt. statistiline olulisus.
Prooviala (ka proovipind või proovitükk) on üksikasjaliselt uuritav maa-ala, millel leiduv kooslus loodetavalt esindab kogu vaadeldava territooriumi sama tüüpi kooslusi. Prooviala optimaalne kuju, suurus ja kordusproovide arv sõltuvad uuritava objekti laadist ja proovivõtust, seepärast tehakse enne detailset põhiuuringut harilikult eeluuring ja edasise uurimise (eksperimendi) plaan.
Proovivõtt on teadusliku uurimisandmestiku kogumise nõuete ja tööeeskirjade kogum, algandmete ja lähtematerjali kogumisega seoses olev uurimismeetodika osa. Proovivõtt koosneb proovivalikust ehk valimi tegemise viisist (kuidas proove ruumiliselt kogutakse) ja proovimäärast (massi, mahu või arvu järgi).
Sisukas hüpotees on statistilise hüpoteesi see osa, mille kohaselt püstitatud hüpotees kehtib (otsitav seos või erinevus valimite või tunnuste vahel on olemas, uuritav faktor mõjutab tunnuse jaotust, üldkogumi karakteristik erineb etteantud väärtusest jne.). Nimetatakse ka alternatiivseks hüpoteesiks, kuna on alternatiiv nullhüpoteesile.
Statistiline olulisus näitab, milline on tõenäosus, et tulemus või efekt, mille te avastasite, on saadud puhtalt juhuse läbi. Vt. p-väärtus.
Valim on üldkogumi osa, mille järgi tehakse statistilisi järeldusi üldkogumi kohta. Valimit, mille põhjal saab teha matemaatiliselt usaldusväärseid järeldusi, nimetatakse esindavaks ehk representatiivseks.
Üldkogum (ökoloogias enamasti populatsioon) on statistikas objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi ehk väljavõtukogumi põhjal.